Kas kaerapiim või kaerajook?
Arusaadavalt tekib poes taimsete piimade riiulilt enda lemmikut valides küsimus, kui otsid "kaerapiima", miks tuleb osta toode nimetusega "kaerajook".
Kuigi tarbijad, meedia ja teised, kes soovivad rääkida kaera baasil toodetud taimsest piimast kasutavadki sõna "kaerapiim", siis ametlikult on Eestis (ja paljudes teistes riikides) praegu veel toote seadusega lubatud nimetuseks siiski "kaerajook". Miks?
Erandid on mõnedes riikides lubatud
"Kaerapiima" mittelubamist põhjendatakse taimsete piimade tarbimiskultuuri uudsusega - tarbija kaitsmiseks ning mitteeksitamiseks on mõiste "piim" rangelt reservereeritud loomset päritolu ainele, mis on ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet. Piimatootjatele jääb lootus, et võimalikult vähesed lehmapiimasõbrad selle väheapetiitse kirjelduse otsa komistavad :)Euroopa Kohtul on 2017. aastast selle kohta ka lahend, kus leiti, et täielikult taimepõhiseid tooteid ei tohi nimetada piim, koor, juust, või, jogurt. Kohtus oli Saksamaa ettevõte TofuTown, mis apelleeris väitele, et tarbijate teadlikkus piimatoodetest on oluliselt muutunud ning nende sojapõhistel toodetel on taimne päritolu selgelt välja toodud.
Asja teeb segasemaks asjaolu, et mainitud kohtulahendi juurde kuulub lubatud erandite nimekiri, mis näitab, et erinevad riigid on Euroopa Komisjonilt saanud teatud juhtudel loa taimset päritolu toodete puhul kasutada nimetusi "piim" ja "või". "Mandlipiim" on näiteks lubatud Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, "kookospiim" ja "maapähklivõi" aga juba 10 riigis.
Selle taustal on huvitav arutelukoht, kui tarbija saab aru, et mandlipiim ei ole loomset päritolu, siis miks ta ei peaks sellest aru saama kaerapiima puhul.
Tänu põhjalikule ja sisuliselt kaasamõtlevale Maaeluministeeriumi vastusele sain selgituseks, et teadlikkuse muutust on seni hinnatud võimalikuks 30 aasta jooksul.
See tähendab tegelikult head uudist, sest aeg töötab kaerapiima kasuks! :)
Väljavõte vastusest:
"Komisjon otsuses 2010/791/EL loetletud, piimatoodetega seotud nimetuste, üldisest kaitsest tehakse erandeid selliste toodete puhul, mille täpne laad on nende traditsioonilise kasutamise tõttu teada ja/või mille tootenimetuses on sõnaselgelt kirjeldatud asjaomasele tootele iseloomulikku omadust. Sealjuures mõiste „traditsiooniline" suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 lõikele 3 järgmist määratlust: „tõendatud kasutamine siseturul põlvkondade vaheldumist võimaldava ajavahemiku jooksul, see ajavahemik on vähemalt 30 aastat.""
Lisa kommentaar